Minu koolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, on traditsioon, et igal aastal võtavad kümnenda klassi õpilased osa väitluskonkursist Jugend debattiert. Tihti jõuavad õpilased ka riiklikku finaali või isegi rahvusvahelistesse finaalidesse. Nähes seda, kuidas teistel võistlusel nii hästi läheb, tekkis ka minul huvi. Kümnendas klassis õppisimegi, kuidas saksa keeles väidelda ja ennast selgemalt ning ka kindlamalt väljendada.
Kui saabus aeg päriselt võistlusel osalemiseks, tuli enne igat debatti ikka päris korralik närv sisse. Minu võistlusdebatid olid kahjuks kõik interneti vahendusel, sest COVID-19 pandeemia ajal oleksid sellised suured üritused liiga riskantsed olnud. Interneti vahendusel väitlemisel on oma halvad, kuid ka head küljed - ühest küljest ei saa me teiste osalejatega peaaegu üldse võistluse väliselt rääkida ja internet võib iga hetk ära kaduda ning terve võistluse ära rikkuda. Samas oli väga tore näha oma klassi mind sõnumite ja otseülekande vestluse kaudu siiralt toetamas. Kõige meeldejäävam hetk oli mulle kindlasti see, kui mu klassiõde mulle riiklikku finaali jõudmise puhul koju koogikesi saatis. Tema oli kindlasti minu suurim fänn, kes mulle alati kaasa elas, mind debattideks ette valmistada aitas ja ka pingelistel hetkedel maha rahustas. Eesti riiklikus finaalis sain ma teise koha ja see tähendas, et sain edasi ka rahvusvahelisse finaali!
Rahvusvaheline finaal oli sündmus, mida ma väga ootasin, sest mina ja Eesti finaalvooru võitja Jaak Sootak lendaksime Prahasse koos teiste riiklike finaalide võitjatega kohtuma, koos Prahas aega veetma ja loomulikult ka väitlema. Kui tuli aga uudis, et me ei saa taaskord COVID-19 pandeemia tõttu kohapeal väidelda oli mu süda murtud. Ka interneti vahendusel läbi viidud finaalinädalal tutvustati osavõtjatele kaunist Prahat ja sealset kultuuri. Loomulikult oli meil kui osalejatel väga kahju, et me koos Prahas imelist finaalinädalat veeta ei saanud, kuid kindlasti jääb ka see kogemus meile eredalt meelde. Meile korraldati palju huvitavaid töötube väitlemise kohta ja iga päeva lõpus oli meil võimalik virtuaalsetes jututubades teiste võistlejate, õpetajate ja korraldajatega meeldivalt aega veeta.
Kokkuvõttes ei saanud ma küll rahvusvahelistesse poolfinaalidesse edasi, kuid olen siiski väga uhke oma saavutuse üle ja tänulik, et otsustasin võistlusest osa võtta. Tänu võistlusele õppisin ma paljusid toredaid inimesi ja ka kultuure paremini tundma. Tänu Jugend debattiertile avastasin ma aktuaalseid teemasid, millest ma varasemalt vähe teadsin või millest kuulnud polnudki. Kahjuks ei saa ma ise enam võistlusel osaleda, seega aitan ma nüüd ühte klassiõde, kes eelmisel aastal osaleda ei saanud, võistluseks ette valmistada. Ma tahan kindlasti ka tulevikus projektiga kaasatud olla ja noori motiveerida, et nad rohkem poliitiliselt kaasatud oleksid. Poliitiline teadlikkus ja kaasatus on demokraatliku ühiskonna ühed tähtsaimad osad, sest haritud rahvas oskab igat väidet vajadusel
kontrollida. Objektiivselt ja mitmekülgselt mõeldes saame luua aktsepteerivama ühiskonna meile kõigile.
-Silja Janu, blogi looja
Comments