Õpetaja Kaja Reissaar on Tallinna Saksa Gümnaasiumis projekti Jugend debattiert korraldaja ja valmistab igal aastal õpilasi võistlusteks ette.
1. Kuidas jõudsite projektini Jugend debattiert?
Projektini Jugend debattiert jõudsin 15 aastat tagasi täiesti juhuslikult, teadmata algul sellest mitte midagi. Alates Eesti Vabariigi liitumisest 2004. aastal EU-ga, pakkusid nii Goethe Institut kui ka Saksamaa Suursaatkond Eestis pidevalt koolitusi saksa keele õpetajatele ja osalemiseks esimesel Jugend debattiert koolitusel Pärnus 2007. aasta suvel pidi mind sõna otseses mõttes „moosima“, sest pakkumises oli nii palju muid valikuid. Praegu võin kindlalt väita, et see esimene koolitus nakatas ja järgnevad koolitused nii Eestis kui ka Viinis, Berliinis ja Dresdenis õpetasid nautima väitluskonkursi Jugend debattiert formaati. See oli suur väljakutse ja ma arvan, et minu isiklikus arengus on just sellel projektil eriline roll.
2. Te olete käinud projektiga ka Eestist väljas. Mis on olnud Teile kõige meeldejäävam hetk?
Selle saksakeelse väitlusvõistluse iga-aastane kõrghetk on kindlasti rahvusvaheline finaal, milles olen kolmel korral saanud osaleda: Riias (oktoober 2015), Tallinnas (september 2017 ja Budapestis (oktoober 2019). Kui pärast finaalnädala raames toimunud koolitusi, eelvoore ja poolfinaali jõuab finaaldebatti sinu õpilane, siis see on õpetaja jaoks ülev tunne. Tajusin kogu rahvusvahelise Jugend debattiert pere tuge ja toetust, olin uhke ja õnnelik, et olin andnud oma panuse Katrin-Lisa Laiuse edusse, kes saavutas Budapestis auväärse II koha.
3. Žüriiliikmena olete Te kuulnud lugematu arvu debatte. Milline debati teema on Teile olnud läbi aegade kõige huvitavam ja milline on Teie enda seisukoht sellel teemal?
Žüriiliikmena olen tõesti osalenud erinevates rollides väga paljudes eelvoorudes, poolfinaalides ja vabariiklikes ning rahvusvahelistes finaalides. Debattide teemad on alati olnud poliitiliselt ja ühiskondlikult aktuaalsed ning juhendades õpilasi, olen ka ise palju õppinud ja arenenud. Keeruline on välja tuua seda kõige huvitavamat teemat, sest iga teema muutub huvitavaks, kui sa seda nii sisuliselt kui ka keeleliselt valdad, kuna tegemist on ikkagi saksakeelse väitluskonkursiga. Meenub siiski 2015. aastal toimunud X.Eesti finaali finaaldebati küsimus „Soll in Estland die Wehrpflicht auch für Frauen gelten?“/ „Kas Eesti peaks kehtestama sõjaväekohustuse ka naistele?“, milles olin ise täiesti eitaval seisukohal.
4. Mida soovitaksite Te projektist huvitatud õpilastele?
Julgust projektis osalemise kasuks otsustada ja tahet investeerida oma tulevikku. Väitlemine on parim õppimise viis ja võin kinnitada, et väitlus nakatab ning siis saab hakata seda nautima.
5. Miks Teie arvates on hea sellest projektist osa võtta?
Mina näen selles projektis ainult eeliseid igaühe enesearengule ning teadmiste laienemisele ja selle kaudu üleüldisele pädevuse kasvule. Projektis osalemine vastab tänapäeva ühiskonna ootustele. Väitlus annab avaliku esinemise kogemuse, julguse oma mõtted selgelt ja kõlavalt esitada, õpetab ajas püsima ja oskust struktureerida, annab lugupidamist enda suhtes ja selle inimese suhtes, kellel on teistsugune arvamus. Projektis osalemine arendab eneseväljendusoskust ja võimekust leida loogilisi seoseid ning näha ka suuremat pilti. Formaat arendab analüütilist ja kriitilist mõtlemist. Samuti ei tohi ära unustada, et projektis osalejate saksa keele oskus paraneb märgatavalt ning luuakse sõprussidemeid, mis kestavad aastaid. Olla Jugend debattiert pereliige on suur au.
6. Mida see konkurss saab Teie arvates teha demokraatliku ühiskonna jaoks?
Demokraatia vajab kodanikke, kes oskavad kuulata ja kaasa rääkida ning kes oma silmaringist kaugemale näevad – selles seisnebki väitluskonkursi Jugend debattiert idee.